KÄITUMINE

Laps vajab oma tegevustes lapsevanema toetust! Võimalusel külasta kõiki oma lapse mänge ning näita üles mängurõõmu.
Ole lapsele eeskujuks! Mängi oma lapsega sportmänge ka väljaspool tema treeninguid. Ühised tegevused annavad lapsele uut energiat ning omavad olulist rolli lapse pingutustel ja õnnestumistel.
Lähtu ausa mängu põhimõtetest. Ole lugupidav nii oma lapse kui tema meeskonnakaaslaste suhtes. Tunnusta last vastase võidu kui ka kaotuse korral.
Mõista, et noortesport on lastele, mitte täiskasvanutele. Iga laps on oma võimete poolest erinev. Võimalda oma lapsele mitmekülgne kehaliste ja vaimsete võimete areng ning ära pööra tähelepanu ainult võidule ning selle saavutamisele.
Laps vajab julgustust! Ära kritiseeri ega alanda last ning tema võistkonnakaaslasi. Hoidu lapse peale hääle tõstmisest, kuna selline teguviis mõjub lapse emotsioonidele kõige rängemalt. Räägi mängust ainult siis, kui laps seda ise soovib.
Ole täpne! Vii laps treeningutesse ja mängudele õigeks ajaks ning teavita treenerit, kui laps ei saa treeningutest osa võtta või hilineb.
Ole oma lapsele eeskujuks ning ära kaota kontrolli oma emotsioonide üle. Väldi kohtunike süüdistamist ja kritiseerimist nende vigade tõttu. Kui sul tuleb tahtmine seda teha, siis tuleta endale meelde, et kohtunikud on sageli vabatahtlikud, teismelised või alles õpivad ametit. Eksimine on inimlik!
Püüa mõista, et mänguplatsil on kõik mängijad võrdsed! Mänguaega peavad saama kõik lapsed, mitte ainult sinu laps või parimad mängijad. Innusta oma last mängust rõõmu tundma ning anna talle aega arenemiseks ja kogemuste saamiseks. Noortespordi uuring näitab, et lapsed mängiksid palju parema meelega võistkonnas, mis kaotab, kuid kus nad saavad platsile, kui võistkonnas, mis võidab, kuid nemad peavad pingil istuma.
Väldi oma lapse ning tema võistkonnakaaslaste eemalt kristiseerimist ja õpetamist. Kui sa pole rahul treeneri tööga, siis räägi sellest temaga omavahel.
Pea alati meeles, et sa oled täiskasvanu ning püüa vastavalt sellele ka käituda. Palju raskem on lapsel tegeleda enesekontrolli kaotanud täiskasvanuga kui lapsevanemal enesekontrolli kaotanud lapsega.

VIGASTUSED

Varem või hiljem jõuab iga jalgpalluri elus kätte hetk, kus ta saab kahjuks vigastada. Lisaks võib lastel tekkida ka kiirest kasvust ja liiga suurest treeningkoormusest tingitud probleeme: põlvevalud, seljavalud jne.
Kahjuks on levinud arusaam, et vigastus tähendab perearsti juures käimist ja tema soovituse “3 kuud puhkust” sõna-sõnalt järgimist.
Saue JK treenerid on puutunud jalgpallialaste vigastuste ja nende taastusraviga kokku igapäevaselt ning on sellel teemal kindlasti pädevad. Vajadusel saavad nad suunata lapse edasi arsti või oma ala tippspetsialistide juurde. Kõik see tähendab teie lapsele kvaliteetsemat ravi. Korrektne taastusravi vähendab oluliselt jalgpalli juurde tagasipöördumise aega ning mis veel tähtsam, aitab vältida korduvvigastuste tekkimist.

Kuidas vigastuse puhul käituda

Esimese asjana loomulikult esmaabi.
Juhul kui vigastus on saadud kuskil mujal või ilmneb alles peale trenni/mängu siis informeerida treenerit.
Mängus või trennis saadud trauma korral rakendada RICE printsiipi (pikem kirjeldus toodud allpool).
Treener olenevalt vigastuses raskusest kas kaasab lapse jätkuvalt trenni, võimaldades tal kaasa teha neid harjutusi mida ta saab
Iga vigastusega kaasneb taastusravi. Vältimaks olukorda, kus laps ei täida taastusravi kava siis on tal kohustus käia oma võistkonna trennide ajal kohal ja teha seal taastusraviks ettenähtud harjutusi. Sellel on mitu plussi, esiteks on ta jätkuvalt võistkonna juures ja sõprade keskel, teiseks saab treener vajadusel teda aidata ja anda omapoolseid soovitusi, kolmandaks on treeneril olemas ülevaade, mis seisus laps on, millal saab teda hakata kaasama lihtsamatesse harjutustesse ja millal on tal jälle võimalik täiskoormusega trenni teha. Juhul kui harjutused on ette nähtud ka trennivabadel päevadel siis sooritab ta neid iseseisvalt kodus (lastevanemate ülesanne siinkohal on oma lapse tervise eest seista ja jälgida, et laps harjutusi ka reaalselt sooritab).

RICE pritsiip

Trauma esmaabi algab peale koheselt peale trauma saamist võistlusväljakul või trennis ja jätkub kodus. Mida kiiremini jää (külm) viga saanud kohale peale saadakse, seda väiksem on trauma ulatus.

Rest – Puhkus, vigastatud kohale tuleb anda puhkust.

Ice – Jää (aeglustab vereringet, alandab paistetust, vähendab valu), mis tuleb vigastatud kohale asetada peale iga tunni aja tagant ~20 minutiks ja seda siis peale trauma saamist 24-48 tundi. Jääd ei tohi asetada otse paljale nahale (võib näiteks mässida käteräti sisse). Iga jalgpalluri kodus võiks sügavkülmas olla korduvkasutatav külmakott, selle puudumisel ajavad vajadusel asja ära ka sügavkülmas olevad muud produktid.

Compression – Kompression (vähendab paistetust), mis seisneb vigastatud koha elastiksidemega kinni sidumises. Poodides on saadaval isekleepuvad ja korduvkasutatavad elastiksidemed. Jällegi võiks see olla iga jalgpalluri koduse apteegi standardvarustustes. Aitab ka mängus saadud pisemate traumade korral, jääkott alla ja elastiksidemega tugevalt kinni.

Elevation – Kõrgemale tõstmine (vähendab paistetust ja alandab valu), kuna jalgpallis on sagedased jala vigastused, siis heaks vahendiks on öösel magamise ajaks padja jala alla seadmine